Avage kogu stseen 4K-kvaliteedis — ja iga video arhiivis.
Paksukõhuline väike klistiiriloore - 3. osa
Vaene Charlotte. Ta on nii täis klistiiri ja odavaid boba-pärleid, et vaevalt suudab liikuda. Stseen algab sellega, et ta põlvitab vanglakambri keskel, kuni ma sättin kaamerad kõigile tema paistes, täis kõhtu näitama. Seejärel panen ta kannatama – ta tahab nii väga, et teda tagantpidi keppida, kuid teab, et ma alluvatega kunagi ei kepi, seega peab ta leppima sõrmedega kuni peaaegu täieliku rusikani. Tema sooritus ei vasta nõuetele, seega lisan rohkem klistiiri vett ja julgustan teda rohkem pingutama. Seekord tõuseb ta – no tegelikult ratsubki – ülesande kõrgusel, keerutades oma täis-täis pärakut minu sõrmedel. Kui mul hakkab tema veepallitaolise pärasoole tunne igav, hakkan tema kõhule korralikku massaaži tegema. Pärast natukest tõmban ta istuvasse asendisse, panen ta käed pea peale ja hõõrun tema väga paistes kõhtu korralikult. Ta hoiab vett kinni nagu tubli väike tüdruk ja kannatab kaunilt. Kui on kätte jõudnud lõpetamise aeg, lükan ta ette, kõnnin ümber tema ja istun maha, et hoida teda väljalaskepositsioonis. Siiski on paar probleemi. Esimene on see, et tema kõht on nii täis ja vajadus nii hädavajalik, et ta ei suuda liikuda. Mulle meeldib, kui klistiiri maht viib alluva sellesse punkti. Aitan tal roomata üles, heidan ta jalad üle oma põlvede ja valmistume välja laskma. Küll aga oleksin pidanud kasutama alluva tualettkasti. Panen ämbri veidi valesse kohta ja tema vesi ning boba-pärlid lähevad stuudio põrandale üle kõige selle asemel, et tabada ämbrit. Õnneks on ta puhas ja põrand on veekindel just selliste hädaolukordade jaoks.